Abordi tegemise viisid.
Menstruatsiooni esilekutsumine
Väga varane väljaimemise teel tehtav abort, mida tehakse sageli enne, kui rasedustest on positiivne. Väljaimemine
Esmalt
halvab abordiarst emakakaela. Siis paigutab ta emakasse noataolise
otsaga õõnsa plastiktoru. Toru ühendatakse võimsa pumbaga, mille
imamisvõimsus on 29 korda suurem kui tolmuimejal. See protseduur rebib
beebi keha tükkideks ning voolik hakkab jõnksuma, kui beebi tükid
sellest läbi imetakse. Siis lõigatakse platsenta emaka siseseinalt
lahti ning selle jäänused imetakse pudelisse. Laiendamine ja väljakraapimine
See
pole tänapäeval enam tavaline ning seda kasutatakse raseduse esimese 10
nädala jooksul. See sarnaneb väljaimemisprotsessile, välja arvatud see,
et abordiarst sisestab emakasse kaapenoa - silmusekujulise terasnoa.
Seejärel lõikab ta platsenta ja beebi tükkideks ja kraabib need kausi
sisse välja. Tavaliselt tuleb ohtralt verd. Laiendamine ja tühjendamine
Seda
tehakse raseduse 4.-6. kuul. See meetod on enamasti asendanud
füsioloogiliste lahuste abil tehtavad ning keemilised abordid, mille
tulemus oli liiga sageli see, et laps sündis elusalt, mis muidugi oli
abordiarsti seisukohast komplikatsioon! Kasutatakse tangitaolisi
instrumente, sest beebi luud ning kolju on juba kaltsiumiga
küllastatud. Beebile ei tehta mingit tuimestust. Abordiarst paneb
instrumendi emakasse, haarab kinni jalast või mõnest teisest kehaosast
ning väänab selle beebil otsast. Seda korratakse veel ja veel. Selgroog
tuleb pooleks murda ning kolju lömastada, et neid eemaldada. Haiglaõe
ülesanne on kehaosad kokku koguda ning vaadata, kas kõik on eemaldatud.
Osaline sünnitus
Sedagi kasutatakse raseduse
hilisemates järkudes. Emakakaela laiendatakse, et võimaldada
rõngakujulistel sünnitustangidel emakasse mahtuda. Tehakse kindlaks
labajala või sääre asukoht ning tõmmatakse see vagiinasse. Beebi
tõmmatakse jalad ees välja, kuni pea on emakakaelas. Beebi jalad
ulatuvad ema kehast välja. Beebi keeratakse nägu allapoole ning beebi
kuklaosas torgatakse tema kaela sisse käärid ning tõmmatakse need
laiali, et haava suurendada. Imamisvooliku ots sisestatakse beebi pähe
ning eemaldatakse aju. Kolju vajub kokku ning beebi tuleb välja. Vaata
fotot. Lõikumine ning väljaimemine jätkub, kuni emaka seinad on puhtad.
 (Osalise sünnituse meetod) Emakaeemaldus
Seda
meetodit kasutatakse tavaliselt raseduse hilisemas staadiumis ning see
sarnaneb “varase” keisrilõikega. Ema kõht ning emakas avatakse
kirurgiliselt ning beebi tõstetakse välja. Kahjuks on paljud need
beebidest vägagi elus, kui nad eemaldatakse. Et beebit tappa, on mõned
abordiarstid teadaolevalt uputanud nad veeämbrisse või lämmatanud nad
platsentaga. Siiski lõikavad mõned nabaväädi läbi, kui beebi on veel
emakas ning see ei võimalda beebil enam hapnikku saada. Soolamürgitus a.k.a. "Suhkruõuna beebid:"
Kõige
sagedamini kasutatakse seda peale 3 kuu möödumist. Abordiarst süstib
tugevat soolalahust otse lootevette (beebit ümbritsev vedelik). Beebi
hingab seda sisse ning neelab seda alla ning saab mürgituse, rabeleb
ning mõnikord tekivad tal krambid. Beebi tapmiseks kulub rohkem kui
tund. Ema toob surnud beebi päeva või kahe pärast ilmale (mõnikord
elusana!). Miks “suhkruõuna” beebid? Soolalahuse söövitav toime põletab
ära ning koorib maha beebi naha väliskihi. See paljastab toore, punase,
klaasja nahaaluse koe. Beebi pea näeb mõnikord välja nagu suhkruõun.
Vaata fotot. Mõnede meelest on see meetod sarnane napalmi viskamisega
süütutele sõjaohvritele. See tehnika töötati algselt välja
Natsi-Saksamaa koonduslaagrites. (allikas: Abortion and Social Justice,
NY: Sheed & Ward, 1972) Prostaglandiinabordid
Kolm
vormi, kaks neist süstitavad ning üks vaginaalselt paigaldatav. Selle
esimene tunnustatud kasutusviis oli “nurisünnituse esilekutsumine 4.-6.
raseduskuul.” Hormoon põhjustab ükskõik kui suure beebi esilekutsutud
sünnitust. Kui beebi on piisavalt suur, et sünnitustraumat üle elada,
siis sünnib ta elusalt, aga on tavaliselt liiga väike, et ellu jääda.
Ühes artiklis oli see komplikatsioonide seas kirjas kui “elussünnitus!”
RU-486
Tablett, mis põhjustab nurisünnitust,
kui seda võetakse peale esimese menstruatsiooni vahelejäämist. Selle
toimel blokeerub värskelt emaka sisekestale paigaldunud beebi esmaste
hormonaalsete toitainete saamine, beebi sureb ning langeb välja. Pange
tähele, et RU-486 ei ole rasestusvastane vahend, sest ta ei hoia ära
viljastumist või emaka sisekestale paigaldumist. Seda kasutatakse vaid
siis, kui emal on päevad vahele jäänud ning beebi on vähemalt kahe või
kolme nädala vanune, tema süda lööb (loote süda hakkab lööma, kui ema
päevad hilinevad neljandat päeva). See ei mõju enam peale kuut või
kaheksat nädalat. Allikad: How are Abortions Performed? William F. Colliton, M.D., Director of Medical Affairs, American Life League, Inc.
|
